Täna kirjutan sellest, mis toimub globaalselt peavoolumeedias ja päris inimeste eludes päriselt?
Need on lood, mis justkui ei puuduta meid, sest me ei liigu sellistes keskkondades ja seltskondades, kus juuakse, kakeldakse, võimuvõideldakse sõnasõjas, rikutakse teiste seksuaalseid jm piire vabalt või ekslikult, aga see puudutab meid kõiki tegelikult, sest need avalikud lood pole küll otseselt meiega võib-olla seotud, kuid kaudselt inimkonna liikmena küll – see on intensiivne kollektiivi suguvõsade vana aja kunagiste iidsete mustrite puhastusprotsess. Kõik must tuuakse valguse kätte, aga väga kummalisel viisil läbi inimeste, kel justkui pole sellega mingit pistmist, vaid on justkui kahjuks marjonetid millelegi palju suuremale jõule kuniks saavad teadlikuks ja vabanevad selle haardest jäädavalt. Miks? Kuidas?
Esiteks numeroloogiline mõjutus toob primitiivsed masculine ja feminine koosmõjud üles kui need pole tasakaalustatud meis kui tervikus nii igas indiviidis kui kollektiivis.
Alates 2026.a kuni 4a (k.a) jutti puhastus käib neist primitiivsetest mustritest ühisväljas kahjuks – iga eluvaldkond kaasshaaratud. Sellest ei pääse. Samas kui olla teadlik, siis ei pea osalema selles mängus ju. Juba pealtvaadelda on õudus kuubis.
Kuna varasemad generatsioonid elasid emotsionaalse intelligentsuse ja läheduse defitsiidis, siis tundsid nad tihti automaatselt varasemate generatsioonide valu, tühjust, ebaõiglust, tundeid nagu hirm ja viha, mida õpetati veel ka alla suruma. Aga allasurutud asjad hakkavad meis lõpuks keema või tervist kahjustama. Eriti kui need on ülekantud tunded eelmistest põlvedest ehk mitte isegi meie isiklikud. Me kipume võtma teiste tundeid endasse ja need ankurdama kui me ei ole pidevas kontaktis iseenda tõelise olemusega, oma originaalkoha ja oma originaalse eluteega – oma missiooniga ning pidevalt igapäevaselt ei tõsta teadlikult oma teadvust ja eluvibrataiooni, milles võngume. Viimane – see oma tassi täitmine ise – on ülimkaitse endale ja oma lastele ja oma keskkonnale/ oma siseringile.
Aga kui seda kõike mitte teha, siis hakkavadki imelikud asjad meis või meist väljas juhtuma. Kui aga olla ankurdunud iseendaga max, siis see läheb kui hane selga vesi.
Põhjus, miks sellest teemast kirjutan kui mul endal pole vähemalt selles elus selliseid kogemusi kui kollektiivis, mis lausa aktiivselt juba kohtutesse jõudnud, on see, et olen ajastute ülemineku teejuht, kes kirjutas ja lasi 2021.a trükki ja müüki raamatu “Apollonia lugu. Depressioonist Ärkamiseni”, kus kirjutasin väga palju uuest Veevalaja ajastust, aga ka sellest, kuidas mitte ainult indiviidid, vaid kogu globaalne ühiskond – kollektiiv – Ärkab sellest eelnevate põlvede raskusest ja depressioonilainest uude inimlikku ja värskesse, aga see üleminek on tihti teadmatusest siiski veel suuresti. Olin ettenägelik seda kirjutades, näen nüüd, sest see raamat aitab selle kollektiivse meie ühise väljakutsega hakkaja saada ja seda valutumalt ehk teadlikumalt läbida.
Ühes punktis, mille selles ülemineku kohta tõin on see, et toores ürgne primitiivne seksuaalenergia, mida varem sõdade ajal ei osatud konstruktiivset suunata, muutub kollektiivis nüüd läbi teadlikkuse ja töö endaga – iga indiviid ise. Aga, kuna sellest ürgsest teadmisest veel liiga palju ei räägita, siis kanduvad selle Äratuse protsessid osades ebataeadlikes selliste avalike lugudena vägistamiste ja seksuaalsete piiride rikkumisena. Tihti on põhjus selles, et nad kannavad suures ebateadlikkuses oma suguvõsas kellegi mustrit, mingit sündmust ja tõid läbi nende lugude nii enda kui globaalse kollektiivi suguvõsa mustrid üles, et nüüd seda kõike detailselt teadvustada ja ümber töödelda ning lihtsalt tegelikult ka sügavuti mõista ainult ühepoolse süüdistamise asemel, mis on õige, mis vale käitumine ning kus on piiride austus ning kuidas oleks saanud ja saaks teisiti teinekord meeste ja naiste vahelises suhtluses ja suhetes. Kuigi alati on olnud kahjuks selliseid lugusid inimkonnas, aga mitte kunagi varem pole pimekohti niimoodi valgustatud avalikult, mis on täielik puhastustöö Looduses, meie teadvuses ja energeetikas.
Siiski kui keegi on Sinuga agressiivne, katsu mõista ega Sa ometi ise pole olnud passiivagressiivne temaga? Ka see võib-olla kahjusid tekitav. Mõista, et kõik on vice versa seoses ja Sina oled kõige looja või ülalhoidja: ohver, agressor ja päästja vahetavad rolle energeetiliselt ja peenelt kui pole ise teadlikud. Ja tõeline määrav kohtumõistja on seega Ülemkohus lõppkokkuvõttes. Tavakohtuga ainult tavaliselt sellised asjad siiski ei piirdu.
Samas mitte keegi pole oma olemuselt vaid hea ega halb. Ning ühes indiviidis võib äratada agressiivsuse üks, aga teine mõjub talle hoopis tervendavalt ja tasakaalustavalt ning elumuutvalt või lausa häid väärt andeid esile kutsuvalt. Selles ongi asi, et hirmus ja süüdistamises elamise asemel, meil on vaja eelkõige iseenda sees need mustrid juba ennetavalt ümber teha koheselt, et me ei haakuks selliste olukordadega enam eales, sest agressor leiab alati ohvrid ja ohvrid agressorid, aga igaühe vastutus katkestab selle jama vähemalt Sinu maailmas teadlikkusega. Muu ei loe.
Jah, on primitiivsete aegade energeetiline puhastus modernses maailmas hetkel ja on nooremad hinged ja vanemad ning neil ühine sarnasus – südametunnistus kui sellele end häälestavad igas hetkes, siis kõik laabub vähemalt nendele sel kummalisel ajaperioodil. Aeglusta kiirustamise asemel ja joo vähem! Siis elu kergem ja selgem.
Seega iga saaga, kus meesterahvas tegi midagi naisterahvale on kaks süvaalateadlikku mündi poolt, mis kogu sellise plahvatuse äratas – mõlemad mängisid omal moel määravat rolli oma veel ebateadlikkuses. Nemad allusid nendele oma süsteemis varem sõdade ajal olnud jõududele automaatselt, sest see nii ürgne ja kõikehõlmav, et mängida see väga sügav ebateadlikkus automaatselt läbi uuesti, et süsteemi ja ühisvälja õppetunnid saaks õpitud ja kogetud läbi – saaksid lõpetatuks, sest kahjuks vaid läbikogemisega asjad lahustuvad, integreeruvad, settuvad lõpuks mõlemapoolselt. Mõistusega nii sügavat sisetööd alati kõik ei saavuta. Kahjuks jah vaid sellisel moel, sest kiired lahendused, kipuvad tagasi tihti ujuma, kuid selle eesmärk on luua alaliselt muutunud teadvus siiski. Selline hingede raskekahurväe eesmärk ja kogemus on siiski tuleviku mõttes helge kogu kollektiivile kui osatakse noppida omad õppetunnid välja.
Samas kui vaadata neid kohtukeisse, siis naised, kes ise liigses maskuliinses või manipulatiivses energias, ise provotseerivad ka liig feminiinses energiates mehi ja siis hiljem süüdistavad neid ja vastupidi. Seda teevad vaid endaga mitte rahulolevad indiviidid. Nad pole ise mingid lambukesed kui vaadata nende praeguseid ja varasemaid lugusid ka teistega korduvalt. Tihti on nende endi käitumine türannialik ja kiuslik olnud – seal on tervebdanata kordusmuster, mitte süütu olemine.
Räägin siin küll kahe täiskasvanu dünaamikatest siiski vaid, mitte laps täiskasvanust, kus käis ei saa end ise kaitsta kahetsusväärselt. Viimasega on aga inimene jäänud ise lapse kingadesse kinni ja talle on tehtud lapsena sama tihti.
Ma ei toeta ühtki osapoolt, vaid tasakaal antud pingekolletes seisneb kõigi osapoolte tegelikus panuses antud olukorra tekkele siiski. Kas selles või eelmises elus või mõlemas.
Nagu ma ütlesin see on meie vastutus, kus me liigume, kellega suhtleme, mida kanname ja räägime – kuidas end väljendame. Kui teadlikult domineerivalt flirtida inimesega, kes pole vaba ja siis solvudes hiljem kättemakstes, kui ta läheb tagasi oma armsa kaasa juurde ja ei valinud Sind, siis see on lapsik mitte oma osa eest vastutav suhtumine, aga seda mõlemapoolselt. Palju on põhjuseks ka rahaahnus.
Kes end väärtustab ei seo end selliste energiatega ega vali pooli, vaid kutsub igaüht ise isiklikule vastutusele, et olnu ei korduks.
Igasuguse sõltuvuse, ka seksisõltuvuse, tervendus algab enesearengu ehk holistilis-spirituaalsel teekonnal, mis väärtustab ja täidab iseend ja oma elu kui tervikut.
Alati kui suhe juba algab ebapuhtast kohast ehk vaid ühemõõtmeliselt – vaid väliste tingimuste eesmärgil nagu raha, võim, seks, siis ega seal pikka alalist rahulolevalt pidu pole. See on sisemise tühjuse täiteks või teistega võrdluseks või liigkontrollist. See tuleb tihti sellest, et üks või teine või mõlemad projitseerivad teisele oma vanemat, kellega mingi teema pooleli või oli puudus. Minul olid mõlemad piisavalt olemas, seega näen erapooletult seda asja. Aga see on tihti karmaatiline, kui pole läbinisti südamekeskne väärtus suhtes, vaid muu eesmärk ja see lõpeb alati ootamatult samal põhjusel, mis algaski. See nõuab max teadlikkust, aga tihti seda pole. Lihtsalt varem kas ei tahetud näha või ei nähtud tõde, et see küll pole tõeline armastus. Kaugel sellest! Armastus pole tühjuse täide, vaid Külluse jagamine mõlemasuunaliselt südamekeskselt, mitte manipulatiivselt agendaga. See on ka koos aus kasv.
Kui vaadata neid kohtutes süüdistanud naisi, ei taha küll ühtki kuritegu õigustada, aga neile on näkku kirjutatud, et nad on ise kas isa probleemidega gold diggers või nad lihtsalt ei väärtustagi end tõeliselt naisena. Ülepaisutatud ego on domineeriv, mis töötab nende kahjuks elus. Kordavad vaid oma suguvõsas kellegi saatust automaatselt, sest on ise oma hinge maha müünud juba. Nad on ka end pakkuva elustiiliga, mida väljendavad nende varasemad lood ja siis nõuavad valuraha kui põhjus-tagajärg sellele suhtumisele/ käitumisele ilmneb. Selleks ei pea selgeltnägija olema, et ette näha.
Poistele tuleb aga juba varakult rääkida sellistest tüdrukutest ja nende eesmärkidest ja tagamõtetest ka ning teadlikust seksuaalsusest – selle suunamisest – loomingust, spordist, eneseväljendamisest ja piiride loomisest ja hoidmisest, oma missiooni leidmisest siin elus.
Kõrgemate Hingesidemete kohta tajun, et paljud masculine‘id on hetkel eksinud oma seisukohtadega, inimestega, suhtumisega – nad on pimesi läbi tegemas oma esiisade mustreid ebaküpsete lapsikute salakavalate manipulatiivsete madalaklassi naistega suhtlemisel. Seda, sest nad on liiglojaalsed oma esiisadele automaatselt ja asunud nende varasemaid tolle täitma, hüljates nii oma tõelise autentse olemuse, mis kogub neid tegelikult. They want to look cool like that, but look like a fool, because it’s not them really.
Masculine lausa vahel frustratsioonist süüdistab/ projitseerib divine feminine‘i selles, mida õelat tegelikult ise läbi teeb ehk hoopis tema varasem ebaküps domineeriv naisaspekt temas endas kui tervikus vajab veel tervendamist temas endas, mitte välises läbi välise. Masculine on kui vana aja moraalitu witch craft‘i mõju all ja see divine feminine‘ile siiski võõras ja vastuvõetamatu elustiil. Tal hoopis muud teadlikult valitud vaated ja loomisviisid. Siin pole resonantsi niimoodi. Ja on väär oma valusaid varasemaid kogemusi divine‘ile kuhjata kui pole tegelikult põhjustki ja tõde on divine on teinud oma integratsiooni töö ja resoneerub vaid sellega, mis vastab sellele. Divine‘i valgus tõi selle vaid esile, et näe, me ei resoneeru siin, sest Sa seal kohas veel kinni. Nii aitas tal edasi liikuda oma seisakust, aga liikus ise edasi. Ta pole pühendunud päästja enam.
Kollektiivis paljudel sellepärast divine feminine nüüd ei märkagi neid eriti ega saa ega tahagi hetkel nende suunaski vaadata, kuna resonantsi pole enam, aga see on vajalik läbitegemise/ mõistmise/ igaühe sügavam eneseväärtustamise tee protsess. Integratsioon. Kogu kollektiiv on sellega ametis praegu.
Divine feminine on aga hetkel täiesti omas elemendis ja loomas loomingut, end väljendamas ja kehtestamas, loomas oma usaldusruumi puhkamiseks, kokkamiseks, olemiseks omadega – väiksemale ringile. Ta on Küllusteadvuse energias ja endaga heas kontaktis, sest on oma ajast ehk kollektiivist u 10a ees. Ta on hoopis muus vibratsioonis ja lihtsalt vaatleb, kuidas ajastud vahetuvad aina iga hetkega. Toetab kollektiivi armastuse ja austusega tegelikult.
Kui küsisin oma teejuhtidelt, miks ometi pean mina seda teatrit pealt vaatama ja sellega kaasa mõtlema, siis mulle sosistati: “Ise hingena valisid võtta selle vastutuse enne Maale tulekut juba ja ise kirjutasid põhjaliku raamatu ajastute üleminekust ja ise tunned huvi inimkonna hüvangu üle, siis Sina oledki just väga õige inimene/ hing seda jt teemat ühiskonnas teistele lahti seletama, et need, kes soovivad paremat, kergemat ja värskemat edasiminekut, saavad seda koos Sinuga Sinu toetusel teha. Jutul lõpp. Punkt.”
Selge siis. Ok.
Tõde! Avasin selle teema ise uurides ajastute üleminekuid kunagi süvitsi – jagades ka oma 1. raamatus nagu mainisin juba eelpool. Olen kui mingi inimkonna arengut uuriv teadlane olnud selles loos vist tiba jah. Tegelikult elame imelisel kõige külluslikumal ja inimlikumal ajastul.
Kuigi ma algselt seda nii teadlikult ei plaaninudki, siis mu sisemine juhatus ja Loodus teadis kogu aeg juba alguses.
Huvitav.
Aga agreed!
P.s! Kas oleme teadlikud või mitte, ma ei soovita elada hirmus ja end liialt peita, vaid tegeleda oma sisemaailmaga – enesearenguga vastavalt oma üles tulnud teemadega – see on parim investeering tõepoolest praegu – aga samas ma ühtlasi siiski soovitan ka olla ettevaatlik sel muutuste perioodil 1-4a veel, sest teisi võõraid ja nende reaktsioone me kontrollida ja muuta ei saa, aga erinevad vanad süsteemid juba lagunevad globaalselt, et uus saaks alguse – Hoidke end! 💚
P.s! Ära võta midagi siinset liiga isiklikult. Kui tundsid, et panin Sind liialt paika oma otsekohesusega, siis selles oli siiski hooliv alatoon, et Sa sellesse mustrisse edasi kinni ei jääks. Ma pole südamete, vaid gigantsete egode murdja. Kaks eri asja. Me kõik soovime, et meil kõigil oleks turvaline. Vahel me ei märka, kuidas kogemata ise loome mingi ebaõnne iseendale oma valikutega, aga see pole kivisse raiutud. Õnnistatud oled siis kui iseend armastad ja väärtustad tõeliselt igapäevaselt. Kõike on võimalik alati muuta ja uuesti alustada. Minu eesmärk oli teadvustamine pimekohtadest, et ka neist saaks valguskohad. Sa pole vale ega üksi nagu võib-olla mõistad ka selles artiklis – see muster on kollektiivne – globaalne. Kõik on hästi. See kõik ei jää, vaid on siiski mööduv, tea. Pea vastu!
Kui siit Sind midagi puudutas, kõnetas, äratas Sinus miskit ja soovid minuga 1:1 aega broneerida, võta ühendust:
*Raamatu soovitus antud teemas lisaks: “Apollonia lugu. Depressioonist Ärkamiseni”
Kalade ja Veevalaja ajastute ülemineku teejuht,
Maris Rom Fletcher
